Vallatud võimlemised

Täna olen joonistaja. (käed puusal)

Ma teen taeva, maa ja maja. (käte laotamine üleval, all, „maja katus“)

Joonistan veel pika aia, (kükki –püsti „aia värvimine“)

Aia taha põllu laia. (käed ette laiali)

Sinna tõttab onu Ain. (sammud)

Mööda kihutab kombain. (kätega „veski“)

***

Täna olen traktorist. (käed puusal)

Traktor on mul katki vist. (käed risti, sõrmetrummeldused õlgadel)

Toon garaažist võtmekoti, (imiteerivad liigutused)

lahti kergitan kapoti. (imiteerivad liigutused)

Kruvin siit ja keeran sealt, (kerepöördega vasakule, paremale)

vaatan alla, piilun pealt, (imiteerivad liigutused)

paagi kütusega täidan, (imiteerivad liigutused)

uhkelt üle põllu sõidan. (roolikeeramine, põlvedest vedrutades)

Võimlemine. Metsakoll

Täna olen metsakoll. (käed rinnal, jalad harkis)

Kiigun oksal till ja toll. (käed üleval, venitus, puusalöögid)

Keerutan, kui tuleb tuju. (keerutus)

Kollimetsa järves ujun. ("krool")

Lapsi kõrvust sakutan. (kõrvalestade "näpistamine")

Sõrmeotstest sikutan. (sikutused)

Ajan hirmust hüppama, (hüpped)

kodu poole lippama. (paigaljooks)

Politseinik

Kes siin jooksis (jooks), kes siin hiilis (hiilimine läbi "põõsaste"),

tallas aia lehepudis (rõhuga sammud),

sügelevaid sõrmi mudis (mudimine),

ronis, aknavõret viilis (ronimine, viilimine)?

Kõrvad kikkis, silmad kissis (kõrvade sikutamine, silmade vidutamineva)

kes see võõra koju kippus (kõrge sammuga "aknast sisse" astumine),

katusekarniisil rippus (venitus),

väärisasju välja tassis (tassimise imiteerimine)?

Kukla peale käed ja seis! (käed kuklale)

Mina töötan politseis! (käed ette, sõrmed revolveriks)

Võimlemine. TARZAN

Olen Tarzan. (käed rinnal risti) Elan džunglis. (Sõrmed “sakitavad” palmilehti)
Mul on musklid rammust pungis. (näita!)
Hüppan üle kuristiku (hüpped),
elevandi londil ripun (kiikuvad liigutused),
ronin mööda palmioksi (“redelil” ronimine),
ahvidega teeme poksi (poksiliigutused),
loobin pähkleid (heiteliigutused) ja kui väsin
lõvil ennast kanda käsin (“soola kaalumine”)

Suu siputused

Konnal oli kõrge post.

Kure pesaks paras just.

Kurg lõi vilet

(Vilistamine: ühühüü)

Maja-ase mulle müü!

Konn see mõtles

(ii-uu-ee)

Olgu. Võta endale!

Ööbik (keel all, lai: laks-laks) laksas keelt.

„Konn, sa oled segast meelt!“

Hüüdsid sirtsud (si-si-si)

„Oled varsti hädas nii!“

KEEL TEEL
PAUGUGA KÄIS LAHTI UKS. (suu plõksatusega lahti)
KEELEKENE ÕUE LÄKS. (keel välja. otse)
ÕU OLI PAKSULT ASJU TÄIS (põsed punni)
JA KEELE PEAKE RINGI KÄIS. (keeleringid)
SEAL KIIGA-KAAGA KIIKUS KIIK (keel üla- ja alahuulele)
JA LIKSA-LAKSA LOKSUS TIIK (keel suunurkadesse. Lõug paigal)
SEAL TIIGIS SÕITIS MOOTORPAAT (t-t-t-t....)
PUUL ISTUS NELI ORAVAT (tsk, tsk.... keelega kurgulaes naksutamine)
PUU TAGANT ROOMAS VÄIKE USS, (s-s-s...)
KEEL TUPPA LÄKS JA OLI KUSS (tss!)

LOOMAAIAS
LOOMAAEDA KÕNNIB KEEL (vasakule-paremale suunurkadesse).
KAPPAB PONI VASTU TEEL (kurgulaes kabjaplagin).
PURISTAB BASSEINIS HÜLJES (suunurkadest puhumine).
KULL SEE KÕÕLUB KUUSE KÜLJES (keel üles-alla).
KÕRGEKS KERKIB KARU TURI (keeleselja tõstmine).
KAAMEL NAERAB, KITS ON KURI (lai naeratus, huuled torru).
AHVIPÄRDIK LAULAB PUURIS (Uu-aa-uu-aa),
SABAGA TEEB RINGE SUURI (keeleringid).
HEINU KRÕMPSUTAVAD LAMBAD (lõua loksutamine).
SÖÖTJATÄDI KAOTAS HAMBAD (mäm-mäm - hambad peidus).

SÜGIS
KÄIB SÜGIS RINGI MÖÖDA MAAD (keel vasakule-paremale suunurka)
JA IMESTAB, KUI SUUR ON SAAK! (vAu, vAu,... väga avatud suuga)
NII PIKAD PORGANDITE READ (keel pikalt suust välja, suhu)
JA PUNNIS PRISKED KAPSAPEAD. (põsed punni)
SEENT MÖÖDA ROOMAB TIGU SUUR (aeglased limpsivad keeleringid)
NING ORAV HÜPLEB PÄHKLIPUUL, (keel üles-alla)
HIIR VILJATERI URGU VEAB, (naksutamine suulaes)
SIIL HULLAB ÕUES ÕUNTE PEAL, (tnh, tnh, „nohused“ köhatused)
KUID PEENRAS VESIROTIKRATT
ON HAMMUSTANUD SIBULAT. (sibulat söönu naeratus-mossitusgrimassid)



KONNA MUSI
JÄRVE KESKEL UJUS KONN (põsed õhku täis – tühjaks, põsed sisse-luukerenägu)
PÕSES PEIDUS LUTSUKOMM. (keel ajab seestpoolt põse punni, teisel pool ka)
KUI TA VEE SEES KALA NÄGI
NAERATAS JA MUSI TEGI. (naeratus-mossitus)
VÄIKSEL KALAL VÄIKE SUU. (väikse plaksuga huuled natuke lahti)
SUURE KALA SUU ON SUUR. (plaksuga suu hästi lahti)
KALAD HUULI MUIGUTASID, (torutatud huulte ringid)
LAINED KONNA KÕIGUTASID. (keel kiigub üles-alla)

KOMMI VIIMAS
PUHUB PEHME TUULEKENE, (puhumine)
VILISTAB MU HUULEKENE (vilistamine üle keelerenni)
SÕBRALE VIIN KÖHAKOMME, (keel lükkab põse punni, teisel pool ka)
SIIS TA EHK EI KÖHI HOMME. (k-k-k köhatamine)
TEE ON PIKK, KAOB METSA PEITU. (keel pikalt ette, kurku peitu)
HOBUSEGA JÄTKAN SÕITU. (kabjaplagin kurgulaes)
VINKA-VONKA TEE KUI JÕGI. (keel suunurkadesse)
KORD ON ORG, SIIS JÄLLE MÄGI. (keelekiik üles alla)
TEE ON KITSAS, TEE ON LAI, (lai keel, kitsas keel)
MÖÖDA SÕIDAB POLITSEI. (i-u, i-u,...)

Vallatud võimlemised

MERERÖÖVEL
TÄNA OLEN MERERÖÖVEL, (käed rinnal, jalad harkis)
TEHA ON ÜKS VÄIKE TÖÖ VEEL. (ringutus)
RONIN KÄHKU MASTI TIPPU,
LÄHEN KOHENDAMA LIPPU. („redelil ronimine“)
LIPP ON SIIT MAALT SIIA MAANI. (avatud kätega venitused külgedele)
VAATAN – SOOME. VAATAN – TAANI. (pea pöörded)
KÜLM ON. KÄHKU ALLA VUDIN. (külmavärinad, kükakile „väänutamine“)
KÕRVU HÕÕRUN. NÄPPE MUDIN.

KOKAMAMMI
TÄNA OLEN KOKAMAMMI. (käed rinnal, jalad harkis)
VÕTAN KAPI OTSAST KAMMI. (sirutamine)
OMA PIKKI JUUKSEID SILUN. (pikad kehapöördega kammivad liigutused)
KÜLL MA OLEN IKKA ILUS! (samm ette, käed laiali)
VISKAN KAPPI MEIGIKOTI. („korvpallur“)
PANEN KONTSAKINGAD JALGA. (kikivarvule)
TÕSTAN NURGAST RA-SKE POTI. (imiteerin. Raske-raske!)
RÕÕMSALT SUPIKEETMIST ALGAN. („kulbiliigutaja“)

KARUPAPI
TÄNA OLEN KARUPAPI. (käed rinnal, jalad harkis)
AVAN OMA RIIDEKAPI. (käed laiali)
PANEN JALGA KARUPÜKSID, (imiteerivad liigutused, põlvetõstetega)
KARUPÜKSTE PEALE TRAKSID.(üks käsi kaela ümbert, teine õla alt, sõrmed kokku)
KARUSÄRGI PÜKSI TOPIN. (imiteerivad liigutused koos kerepööretega)
TÕMBAN SELGA KARUJOPI. (ühe käega teise sõrmedest sirutuseni, teisega sama)
VÄSIN ENNE LUMEAEGA. (ringutamine, haigutamine)
SOOVIN TEIL: „HEAD UNEAEGA!“ (sügav kummardus)

VIHMAVARI
TÄNA OLEN VIHMAVARI. (käed rinnal, jalad harkis)
KURJALT LAIAKS LÄHEB HARI
SIIS, KUI ÕUES VIHMA SAJAB. (käed aeglaselt laiali õlgade kõrgusele, kerepöörded)
PÄIKE TAAS MU KOKKU AJAB. (käed alla)
SUVEL RIPUN TIHTI NAGIS. (venitus, käed põimseongus)
MEENUN SIIS, KUI SAABUB SÜGIS. (peavangutused, vaade üles, seongus käed ette)
KUI MU PIHUST REBIB TUUL, (käed lahti, laiali)
VEEREN MAAS JA PEATUN PUUL, (kükist keerutades püsti)
KEERLEN NAGU KARUSSELL, (keerutused väljasirutatud kätega)
MAANDUN MAJAKATUSEL. (kikivarvul tasakaalu hoidmine kõrvale sirutatud kätega)

LUMEHELVES
TÄNA OLEN LUMEHELVES. (käed rinnal, jalad harkis)
ELAN VALGES LUMEPILVES. (osutan valgele objektile)
PILV ON KÕRGEL. PILV ON KOHEV. (sirutus, käed üles; alla, käed laiali)
ALLA VAADATA ON KÕHE. (õlgade väristamine)
TÕSTAN JALAD ÜLE ÄÄRE. (jalasirutused ette-taha, käed hoiavad "pilvest")
HIRMUST VÄRISEVAD SÄÄRED. (jalgade väristamine)
LASEN SÕRMED LAHTI SIIS, (sõrmesirutused)
LENDAN ALLA TIRILII... (keereldes alla)

KORISTAJA
TÄNA OLEN KORISTAJA. (käed rinnal, jalad harkis)
TÖÖD ON PALJU TEHA VAJA. (ringutus, kätega energilised liigutused, jooks/hüplemine...)
PÜHIN PUHTAKS LAMBIPIRNI. (sirutus)
TÕSTAN PRAHI PRÜGIURNI. (noppimine)
KLOPIN TOLMUST VOODIKATTED (imiteerivad liigutused)
LAPP KÄIB KAPIL, PÕRANDATEL. (sirutused, kummardused)
ÜKSKORD TÖÖ SAAB VALMIS AGA. (sirutus, käed laiali)
SIIS MA KIIGUN KARDINAGA,
PIILUN LÄBI LUKUAUGUST,
HARJA ABIL HÜPPAN KAUGUST. (imiteerivad liigutused)

PÄKAPIKK
TÄNA OLEN PÄKAPIKK. (käed rinnal, jalad harkis)
ISE VÄIKE, KUUSK ON PIKK. (kükk, sirutus)
KRIPS-KRAPS KUUSE OTSA LÄHEN, (ronimine)
PANEN SINNA KENA TÄHE. (käed-jalad laiali)
A-E, A-E TIPUST HÕIGUN, (hüüded)
OKSTEL TURNIN, EHTEIL KÕIGUN, (tasakaalusammud, painutused külgedele)
KUNI VEEREN NAGU PALL MA (keereldes alla)
KINGIKUHJA KUUSE ALLA.
PEA KÄIB RINGI, MUIDU... AH! (pearingid)
KÄED ON TERVED, JALAD KAH! (käte-jalgade ringitused)

Kalale!